KVALITATIIVNE UURIMISVIIS
Tagasi eelmisele lehele      Tagasi sisukorda

Selle peatüki koostamisel on kasutatud raamatut
Laherand, Meri-Liis. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn  
Lähemalt vaata siit -->
Neil, kes kvalitatiivset uurimisviisi vastu sügavamat huvi tunnevad, soovitame seda raamatut uurida.

Kvalitatiivse uurimise olemus

Kvalitatiivne analüüs on selline, kus andmed, nende töötlemine ja järelsused ei ole seotud arvuliste näitajatega. Kvalitatiivse uurimise käigus keskendutakse ühe objekti süvaanalüüsile. uuritakse toimuva sisu.

Kvalitatiivse uurimuse korral

Tulemuseks on „oma lugu“, mis on näidiseks või üksikuks juhtumiks mingist laiemast protsessist.

Kvalitatiivse uurimuse tüübid

Kvalitatiivsete andmete kogumine


Andmete kvalitatiivse analüüsi meetodid

Teksti kodeerimine on teksti kokkuvõtmine ja selles sisalduva info (mõtte) lühikese koodi alla panemine.  Igale sõnumile, infoühikule antakse kokkuvõttev märksõna või lause, mida nimetataksegi koodiks.

Kodeerimise käigus lahutatakse tekst osadeks, mida saab hiljem analüüsida ja süstematiseerida. Võimalik erinev detailsus (lause-lauselt, lõik-lõigult). Teksti osadeks lahutamise eesmärgiks on teksti sisu (mõtte) mõistmine ja selle alusel välja arendada üldisemad kategooriad ning saada lõpuks korrastatud ülevaatlik süsteem.

Kategooriad moodustatakse siis, kui erinevaid koode on palju. Koodid grupeeritakse mingite sarnasuste järgi ja saadaksegi kategooriad.

Kodeerimise ja kategoriseerimise tulemusena saadakse koodide ja kategooriate nimekiri, kodeerimismärkmed (koodide ja kategooriate sisu lahtiseletused) ning memod (tähelepanekud ja mõtted, mis kodeerimise käigus tekkisid).

Koodid ja kategooriad väljendavad tekstis peituvaid olulisi ilminguid ja võimaldavad järeldusi teha.