Klassides läbi viidud uurimus kooli puudutavate küsimuste osas on sarnane nagu eelnevatelgi aastatel. Esimesena vastab neile direktor Viljar Aro.
1. Miks Viljar Aro ei täida uut õppekava? Kuna palutud täpsustust ei tulnud, saan vaid vastata, et Viljar Aro õpetab oma aineid sel moel, et kooli õppekava saaks täidetud e õpilased saaksid omandada õppekavajärgsed teadmised ja oskused. Siiani on see enam-vähem õnnestunud, sest tulemusi mõõtev riigieksam on tehtud edukalt. Õpilaseti on tulemused muidugi erinevad, sest õpilaste võimed, töökus ja motiveeritus on erinevad. Sõltuvalt klassist on erinevused muidugi nii tunni, nädala kui ka kursuste mahtudes, kuid kolme aasta jooksul kokku on õppekavas plaanitu siiski enam-vähem omandatud.
2. Miks kooliarst viibib nii vähe aega koolimajas? Tänapäeval ei ole koolidele enam kooliarsti ette nähtud, kooliõde on aga kõigi käsutuses igal tööpäeval 9-15. Kool ei planeeri kooliõe tööd ja kooliõde ei ole ka kooli töötaja.
3. Kas peale TTÜ saadetakse veel kuskile ülikoolidesse soovitusnimekirjad? Kool ei saada ühelegi kõrgkoolile soovitusnimekirju. TTÜ palub igal aastal koolis õpitud loodus- ja tehnoloogiavaldkonna aineteloendit ja annab teatud kursuste läbimise põhjal lisapunkti sisseastumisel. TÜ teeb seda oma Teaduskooli ja olümpiaaditulemuste põhjal, aga need andmed on neil endil olemas. 4. Kas te olete teadlik, kui paljud lapsed kannatavad koolis depressiooni ning stressi all, kuna öpetajad annavad nii palju öppida, või kui ei anna, siis tuleb järsku kõik tööd ja asjad ühele päevale? Seda teemat on uuritud ja uuritakse ikka ja jälle ning ühest vastust sellele pole. Eks õpetajad tahavad parimat ja õpilased võtavad vastu just nii palju, kui keegi suudab. On õpilasi, kellele jääb koolis antavast väheks; on õpilasi, kellele on kõike parasjagu; on õpilasi, kel ei ole piisavalt kas tahtmist, võimeid või töökust. Kevadisel parimate õpilaste vastuvõtul ei näinud ma küll ühtegi depressiivset nägu ja ometi oli koos umbes kolmandik õpilastest. Usun, et parim abivahend on enesele selgete eesmärkide püstitamine, õige planeerimine ja tõsine töö- siis pole stressamiseks aega. Kel veel millegi vastu huvi, võib alati minu meilile saata küsimusi. Jätkuvat kevadetunnet ja edukat eksamiteks valmistumist! Viljar Aro
Mihkel.
. Minu arvates peamine erinevus kahe kooli vahel on tunduvalt suurem õppekallakute paindlikkus KG-s. SÜG-is saab kallakuid valida vaid ühe korra: hetkel kui kooli astud. Ning valikuid on kõigest kolm. KG-s aga jaguneb lend(ja klass lennus) mõnel tunnil kuni kaheksaks ja ainult umbes pooltel tundidel on üks klass praktikas koos. SÜG-is jagunetakse vaid võõrkeeletundide ning kehalise kasvatuse ajal, kõik ülejäänud tunnid viiakse läbi terve klassiga. Sellel on kaks peamist tagajärge. Esiteks on KG-s õpilasel tunduvalt rohkem valikuid, eriti keelte õppes. Teiseks, kahjuks, ei ole klass nii tugev tervik, kui ta olla võiks, näiteks täna tuli terve klass vaid kaheks tunniks kokku, ülejäänud päeva oldi gruppides laiali. Võib-olla parandab antud olukord see-eest lennu ühtekuuluvust, aga selle kohta ei oska ma hetkel arvamust avaldada. Samuti märkasin, et kohati võetakse siin ainesiseselt teemasid teises järjekorras, kui SÜG-is. Näiteks matemaatikas on klass läbi võtnud tuletise ja õpib praegu graafiku lugemist, mis on vastupidine SÜG-is õpetatavale järjekorrale. Minu poolt siis kõik. Soovin edu kõigile vahetajatele ja Kuressaare Gümnaasiumi õpilastele ja õpetajatele, kellega viimased päevad koos viitsin. Need olid meeleolukad kolm päeva, mis nii pea ei unune.
Kõike paremat soovides, Krister Aleks Kasemaa